Ave Taavet, 2022
Ave Taavet, 2022

Siiski leidus aastal 2022 Vikerkaares ka teisi teemasid peale Ukraina. Ilmusid teemanumbrid hingede rändamisest, rahvusvahelisest õigusest, pildikultuurist ja Marju Lepajõe pärandist. Septembrinumber oli lastest, juuninumber filosoofiast, detsembris võib lugeda Hent Kalmo pikka mõtisklust isamaast ning demokraatia ja teotahte vahelisest pingest. Märtsinumbri täitis Piret Karro uurimus Eesti feminismi ajaloost.

Ilmselt on see ajastu märk, et populaarseimad artiklid kõnelesid ärevusest, läbipõlemisest, vaimsest tervisest ja muust taolisest. Kindlasti tasub lugeda Piret Põldveri kogemuslikku esseed “Ärevus vist”, kus autor mõtiskleb selle üle, miks seltskonnas viibimine tähendab Eestis sageli alkoholi tarbimist ja kuidas võiks proovida olla ka teisiti. Sarnastel teemadel rändab Heneliis Nottoni hoogne essee “Millest ma räägiksin psühholoogile” – muidugi, kui vaid raha on ja vaba aja leiad.

Poliitilistest teemadest tabas lugejate südant Adam Tooze’i “Ökoloogiline leninism”, mis arvustab ajaloolase ja geograafi Andreas Malmi teoseid (ka Malmi enda kirjutist fossiilfašismi tõusust võib Vikerkaare veebist lugeda). Tooze nendib, et Malm on tabanud kliimakriisi ühte põhilist omadust, mida aeglusesse, koostöösse ja kompromissidesse uskuvad liberaalid ei taha tunnistada: aeg on otsakorral ja kui võtta tõsiselt kliimakriisi reaalsusest tõukuvaid ohte, siis on otseaktsioone ja vägivalda kasutavad vastupanuliikumised vältimatud ja võib-olla isegi tervitavad. “Niisugusest vaatepunktist ei seisne küsimus selles, kas liberaalsed aktivistid tahavad tegeleda sabotaažiga või ei taha. Kui me praegusel kursil jätkame, tuleb sabotaaž niikuinii. Kui seda ei juhita tipust, siis pulbitseb see üles põhjast. Küsimus on selles, kas peavoolu kliimaliikumine suudab end valmis seada tulevasteks valusateks dilemmadeks. Kas see suudab säilitada oma sidususe ja hoo kriisi, vägivalla, lõhestumise ja üsna tõenäolise lüüasaamise ees?”

Soovitame kuulata ka Vikerkaare taskuhäälingut – IDA-raadios, Spotifys ja kõigis podcasti-äppides. Vestlus Laura Mallenega erinevatel karmidel teemadel jõudis ka aasta tippude hulka.

Kuna jõulud on kohe ukse ees, on paras aeg uuendada Vikerkaare tellimust ja tellida teine ka sõbrale kingituseks. Ajakirja võib lugeda nii paberil kui ka oma lemmik e-lugeril.

Vikerkaare populaarseimad tekstid aastal 2022 olid järgmised, suvalises järjekorras:

Vana-Kreeka filosoofid ja naised – Riin Sirkel
Vikerkaare podcast 7: Laura Mallene lähisuhtevägivallast ja läbipõlemisest – Laura Mallene
Ärevus vist – Piret Põldver
Eesti meedialahinguväljal, ettevalmistuseta – Laura Mallene
Minu Postimees. Armetu kättemaks – Vilja Kiisler
Millest ma räägiksin psühholoogile – Heneliis Notton
Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik – Hasso Krull
„Viimaks ometi sealpool head ja kurja!“ – Gaby Zipfel
Ökoloogiline leninism – Adam Tooze
Lahtilaskmine – Simone Weil
Toimetajalt: Marju Lepajõe 60
Saada ka aafriklasteks! Mõtteid etnofilosoofia võimalustest – Märt Väljataga
Con Afetto – Paul Eerik Rummo

Samal teemal

Kas Ida loodus on olemas?

1
Looduse mõistet on raske defineerida. Tänapäevases pruugis on see sõna kasutusel peamiselt kolmes tähenduses, mis omavahel alati hästi kokku ei lähe. Esimene neist lähtub loodusteadustest: loodus on laiemas mõttes kogu materiaalne maailm (kaasa arvatud kivid, atmosfäär, kauged galaktikad), kitsamas mõttes aga elusloodus meie planeedil (taimed, loomad, seened, ainuraksed). Too viimane…
12/2025

Bergmanni poeetiline minimalism

Möödunud aasta detsembris esitles Janno Bergmann Pärnu Kunstnike Majas enda uut isiknäitust „Kurja lilled“.  Näitus on eksperimentaalne jätk autori fotoseeriale „Les Fleurs du Mal“ ning jälgib ühe kaduvusele määratud orgaanika post mortem teekonda põrmust uude ellu. Ekspositsioon on üles ehitatud lähtuvalt kahest mõttelisest ruumist, mis omavahel suhtlevad. Esimeses ruumis asub…
12/2025

Kriitiline kuumus, radikaalne külm

Energiavaesus on kliimatundlikkuse kriitiline, kuid tihti kahe silma vahele jääv dimensioon, millel on märkimisväärsed tagajärjed terviseprobleemide näol. Et sellega tõhusalt tegelda, on vaja vaadata kliimast ja tehnilistest näitajatest kaugemale ja näha selle taga varjuvat sügavalt juurdunud sotsiaalset ebavõrdsust.
Kaugel sellest, et olla mingi ootamatu või isoleeritud nähtus, esindab energiavaesus kliimatundlikkuse reaalset…
12/2025

Märkamisi elavast rohelusest

Kodune lepp
Nii kaua kui mäletan, ongi need tavaliste leppadega lepikud mind alati saatnud. Küll oli see lapsepõlves linnatänava ja tööstusmaastiku vahele jääv Koka lepik, mida kutsusime nii seal servas elava vanamehe järgi. Siis jälle vanaema majatagune lepik, kuhu tänava poisid tollal üpriski kapitaalse onni tegid. Aga siis, pea paarkümmend aastat…
12/2025
Vikerkaar