Vikerkaare aasta hiti tuvastamine ei olnud tänavu keeruline. Selleks oli Henri Kõivu eepiline uurimus tselluloositehase saagast. Aasta aega ette valmistatud projekt andis ülevaate metsatöösturite, teadlaste, kohalike poliitikute ja riigikogulaste, aktivistide ja ajakirjanike tegevusest ja tõstis esile põhimõttelisi küsimusi teaduse ja poliitika suhtest, Eesti eesmärgist, kliimakriisist ja kaasava arendustegevuse võimalikkusest. Tehasesaaga ei olnud mitte ainult Vikerkaare 2020. aasta loetuim tekst, vaid teenis kiidusõnu ka paljudelt ajakirjanikelt, õppejõududelt ja asjaosalistelt. Loo autorit Henri Kõivu premeeriti Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemiaga.
Mõistagi kujundas ka Vikerkaare aastat käimasolev pandeemia. Aasta loetuimate tekstide hulka jõudsid kõik meie püsiautorite reaktsioonid kevadisele eriolukorrale, aga ka Jossif Brodski luuletus “Ära toast mine välja“, mis väärib üle lugemist ja kuulamist ka pühade eel.
Ühiskondlikult kõnetavad olid ka teised populaarsed artiklid: Eesti Üliõpilaste Liidu eestvedamisel tehtud uuringu põhjal kirjutas Piret Karro jaanuarinumbris “Ahistajaist õppejõudude välimääraja“. Karro teine populaarne artikkel vaatles rassimõtet Eestis kolme Baltoscandalil etendunud lavastuse kaudu; kunstiajaloolane Bart Pushaw vaatles jällegi rassimõtte minevikku. Inimesi kõnetas ja pani sotsiaalmeedias kaasa rääkima kinnisvara, linnaruum ja rahvusküsimus.
Ent Vikerkaar ei ole “Aktuaalne kaamera”. Aasta jooksul tahtsime pakkuda mõtisklusi ka ajatumatel teemadel. Erilist huvi pakkusid Toomas Loti artikkel ekspertiisi olemusest ja Andero Uusbergi artikkel mõtete ja tunnete seostest. Aga lugeda võiks ka meie suvist teemanumbrit taimedest ja kokkuvõtet möödunud aastakümnest!
Jõulud saabuvad ja paras aeg on uuendada Vikerkaare tellimust ja tellida teine ka sõbrale kingituseks. Ajakirja võib lugeda nii paberil kui oma lemmik e-lugeril.
2020. aasta populaarseimad tekstid Vikerkaare kodulehel olid (suvalises järjekorras):
Erinevad autorid, “Koroonablogi”
Erinevad autorid, “Pandeemiamõtted I. Eriolukorrast”
Erinevad autorid, “Pandeemiamõtted II. Majandusest ja piiridest”
Kadri Aavik, “Ära ole lödipüks!”
Roger Scruton, “Püha ja inimlik”
Anders Härm, “Väikekodanlik kultuurifašism ja kunstiline dissensus. Henn Põlluaasa juhtum”
Anders Härm, “Hipsterland ja simulatsioon”
Nikolai Karajev, “Illusioonide isandad Eestimaa vitriinis”
Ingrid Ruudi, “Eluruum soosuhete mõjutaja ja peegeldajana”
Margot Olesk, “Vangla x inimene”
Toomas Lott, “Kuuldused eksperdi surmast”
Vilja Kiisler, “Oleks siis vähemalt sarmigi, kui kunsti ei ole”
Piret Karro, “Laseme põhja selle valge laeva”
Piret Karro, “Ahistajaist õppejõudude välimääraja”
Bart Pushaw, “Eestlaste nähtav valgekssaamine”
Andero Uusberg, “Tundes on mõtet”
Ain Kaalep, “Öötuul”
Jossif Brodski, “Ära toast mine välja“
