TEHAS, mis lõhestas ühiskonnaHenri Kõivu suur reportaaž tselluloositehase kavadest ja õppetundidest: Kas suurprojektid on võimalikud? Kes peaks hoidma metsa? Kas teadusuuringutele saab loota? Mis on Eesti riigi eesmärk? Mis on hea elu? ZA/UM-i „Disco Elysium‟ – kas uue aja „Tõde ja õigus‟? (Triin Loide, Kaspar Kruup, Ave Taavet). Harri Hertelli, Sirel Heinloo, Teele Lemberiperformance-luulet. Andrus Rõugu luuletused. Sauteri ja NeemeNäripä jutte. Nikolai Baturini, Urmas Vadi ja Mark Fisheri raamatute arvustused Lauri Sommerilt, Janek Kraavilt, Helen Pruulilt. Kristina Õlleki võimalikkuse ruum (Mari-Liis Vanem). Valmar Adamsi ood paberivalmistusele.

Samal teemal

Kas Ida loodus on olemas?

1
Looduse mõistet on raske defineerida. Tänapäevases pruugis on see sõna kasutusel peamiselt kolmes tähenduses, mis omavahel alati hästi kokku ei lähe. Esimene neist lähtub loodusteadustest: loodus on laiemas mõttes kogu materiaalne maailm (kaasa arvatud kivid, atmosfäär, kauged galaktikad), kitsamas mõttes aga elusloodus meie planeedil (taimed, loomad, seened, ainuraksed). Too viimane…
12/2025

Bergmanni poeetiline minimalism

Möödunud aasta detsembris esitles Janno Bergmann Pärnu Kunstnike Majas enda uut isiknäitust „Kurja lilled“.  Näitus on eksperimentaalne jätk autori fotoseeriale „Les Fleurs du Mal“ ning jälgib ühe kaduvusele määratud orgaanika post mortem teekonda põrmust uude ellu. Ekspositsioon on üles ehitatud lähtuvalt kahest mõttelisest ruumist, mis omavahel suhtlevad. Esimeses ruumis asub…
12/2025

Kriitiline kuumus, radikaalne külm

Energiavaesus on kliimatundlikkuse kriitiline, kuid tihti kahe silma vahele jääv dimensioon, millel on märkimisväärsed tagajärjed terviseprobleemide näol. Et sellega tõhusalt tegelda, on vaja vaadata kliimast ja tehnilistest näitajatest kaugemale ja näha selle taga varjuvat sügavalt juurdunud sotsiaalset ebavõrdsust.
Kaugel sellest, et olla mingi ootamatu või isoleeritud nähtus, esindab energiavaesus kliimatundlikkuse reaalset…
12/2025

Märkamisi elavast rohelusest

Kodune lepp
Nii kaua kui mäletan, ongi need tavaliste leppadega lepikud mind alati saatnud. Küll oli see lapsepõlves linnatänava ja tööstusmaastiku vahele jääv Koka lepik, mida kutsusime nii seal servas elava vanamehe järgi. Siis jälle vanaema majatagune lepik, kuhu tänava poisid tollal üpriski kapitaalse onni tegid. Aga siis, pea paarkümmend aastat…
12/2025
Vikerkaar