LUULE
Kirill Medvedev
* kui näen sitta …
Tõnu Õnnepalu
Klaasveranda
Klaasveranda 1910, Veebruarihommik, Vana Anton, Tuhapäeval, Paastuvalgus
Bie Erenurm
Kui väike olin
Igor Kotjuh
*Linn, millele pole antud …, nad mõtlevad, et tunnevad …, *kunagi vastas ilja lagutenko …
Dennis Nurkse
Eestist lahkumine
Lepingut ei uuendata, Aeglane suvi, Rullid, Rindejoone rikkumine, Kodusõda, Deserteerumine, Infiltreerumine, Okupatsioon, Vabastamine, Laulatus sõjaga, Spioonid
Philip Gross
Üleminekuriik
1. Dokumentaalfilm, 2. Pronksiaeg, 3. Teadvuse lävel, 4. Südamekivid, 5. Rahvusvahelised suhted, 6. Põletatud maa, 7. Metsavend, 8. Kirjanike liidu baaris, 9. Postsovetlik postmodern
PROOSA
P. I. Filimonov
Kõige lihtsamad märgisüsteemid
KUNSTILUGU
Heie Treier
Eléonore de Montesquiou Paldiski ja Sillamäe
ARTIKLID
Marek Tamm
Kellele kuulub Eesti ajalugu?
Sissejuhatavaid märkmeid
Aleksandr Filjuškin
Balti meri kui Vene “mälupaik”
Liivi sõja diskursusest Venemaal
Jürgen Beyer
Mis teeb Eesti luterluse kultuuriloole huvitavaks?
Ulrike Plath
Kadunud kuldne kese
Kuus pilti Eesti ajaloost rahvusüleses kollaažis
Bradley D. Woodworth
Kuidas kirjutada Tallinna ajalugu?
Muusikaelu ja kodanikuühiskonna areng tsaariaegses paljurahvuselises linnas
Karsten Brüggemann
“Venestamine” kui imperialistliku võimu representatsioon hilises keisririigis Eesti näitel
Jean-Pierre Minaudier
Regionalism ja rahvuslus: võrdlevaid vaateid
Marko Lehti
Soome Eesti suure vennana
Soome-eesti suhete pahupool
Guntis Šmidchens
Desarmeeritud, desakraliseeritud Kalevipoeg = 21. sajandi rahvuskangelane
INTERVJUU
Seppo Zetterberg
Eesti ajalugu Soomest vaadatuna
Küsis Marek Tamm
VAATENURK
Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman
DK: sisselõiked sametisse
Doris Kareva, “Deka”
Johanna Ross
Igav nagu elu, seekord päriselt
Peeter Sauter, “Beibi bluu”
Madis Kolk
Tola trots ja Varjulise apoloogia
Jüri Kaldmaa, “Isa kasvab pojaks”
Berk Vaher
Eesti lood Z-kirjanduse kastmes
Vladimir Wiedemann, “Maagide kool. Eesti okultne underground 1970–1980”, Dmitri Petrjakov, “Kaarli golem”

 

Samal teemal

Kas Ida loodus on olemas?

1
Looduse mõistet on raske defineerida. Tänapäevases pruugis on see sõna kasutusel peamiselt kolmes tähenduses, mis omavahel alati hästi kokku ei lähe. Esimene neist lähtub loodusteadustest: loodus on laiemas mõttes kogu materiaalne maailm (kaasa arvatud kivid, atmosfäär, kauged galaktikad), kitsamas mõttes aga elusloodus meie planeedil (taimed, loomad, seened, ainuraksed). Too viimane…
12/2025

Bergmanni poeetiline minimalism

Möödunud aasta detsembris esitles Janno Bergmann Pärnu Kunstnike Majas enda uut isiknäitust „Kurja lilled“.  Näitus on eksperimentaalne jätk autori fotoseeriale „Les Fleurs du Mal“ ning jälgib ühe kaduvusele määratud orgaanika post mortem teekonda põrmust uude ellu. Ekspositsioon on üles ehitatud lähtuvalt kahest mõttelisest ruumist, mis omavahel suhtlevad. Esimeses ruumis asub…
12/2025

Kriitiline kuumus, radikaalne külm

Energiavaesus on kliimatundlikkuse kriitiline, kuid tihti kahe silma vahele jääv dimensioon, millel on märkimisväärsed tagajärjed terviseprobleemide näol. Et sellega tõhusalt tegelda, on vaja vaadata kliimast ja tehnilistest näitajatest kaugemale ja näha selle taga varjuvat sügavalt juurdunud sotsiaalset ebavõrdsust.
Kaugel sellest, et olla mingi ootamatu või isoleeritud nähtus, esindab energiavaesus kliimatundlikkuse reaalset…
12/2025

Märkamisi elavast rohelusest

Kodune lepp
Nii kaua kui mäletan, ongi need tavaliste leppadega lepikud mind alati saatnud. Küll oli see lapsepõlves linnatänava ja tööstusmaastiku vahele jääv Koka lepik, mida kutsusime nii seal servas elava vanamehe järgi. Siis jälle vanaema majatagune lepik, kuhu tänava poisid tollal üpriski kapitaalse onni tegid. Aga siis, pea paarkümmend aastat…
12/2025
Vikerkaar