Sotsiaalmeediast on saanud naiselikkuse normide kujundamise, kuvamise ja nende üle läbirääkimiste keskne koht. See, mida naiseks olemine tähendab ja kuidas seda teostama peaks, on aina rohkem sotsiaalmeedia ja mitte enam klantsajakirjade või mängufilmide pärusmaa – meigiõpetustest kuni naistuletõrjujate selfideni. Eesti naiselikkuse konstrueerimine sotsiaalmeedias hõlmab keerulisi suhestumisi kohalike ja globaalsete kultuuride ning ajalugude vahel. Tavakasutajate ja influkate kõrval pakuvad just popartistide kontod kõneka juhtumi naiselikkuse uurimiseks. Viisid, kuidas Eesti naisartistid end sotsiaalmeedia kontodel ja muusikavideotes esitlevad, aitavad rääkida lugu Eesti naiselikkusest. Looduslaps, jumalanna, tubli tüdruk, latekskostüümis sekspomm, tugev eesti naine, feminist-satiirik, alt-girrrlll– milline on naiselik naine Eestis?

Eestis mõjutab popmuusikalise naiselikkuse kujunemist ühelt poolt maailmas domineeriv postfeministlik vaatevinkel, mille kohaselt peaksid naised olema tugevad ja iseseisvad, kuid siiski heteronormatiivselt seksikad. Teisalt aga mõjutavad siinset naiselikkust ka postsovetlikud, vahel suisa antifeministlikud hoiakud, mis paljastavad vastuolulisi seisukohti soolise võrdõiguslikkuse suhtes. „Tugeva eesti naise“ kuvandi kohaselt peaks naine suutma samaaegselt täita hoolitseva ema ja abikaasa, pühendunud töömesilase ning aktiivse kogukonnaliikme rolli.

Peavoolu naisartistid esitlevad sotsiaalmeedias ootuspärasemaid naiselikkuse versioone. Levinud on traditsiooniliselt seksikad liibuvad ja nahka paljastavad või „loomulikult kaunid“, paljasjalgsed ja romantilised pildid. Ka auditoorium suhestub selle sisuga spetsiifiliselt naiseks olemise võtmes, öeldes: „ilus naine!“, „kaunis naine oled“, „võimas naine“. See hakkab eriti silma, kui võrrelda kommentaare noorema põlvkonna või alternatiivsema muusikastiiliga artistide kontodel. Nende naiselikkusekuvandid on vastuolulisemad, kohati irooniliselt klassikalisi naiselikkusi parodeerivad, ja nende kommentaariumides mainitakse pigem riideid, vaibi,üldist atmosfääri. Kui välimust kommenteeritakse, siis ilma sellele sootunnuseid lisamata. Öeldakse näiteks „omg HOTT!“ ja mitte „HOT naine oled“.

Viimaks mõjutavad eesti naiselikkuse kujunemist ka kohalikud ökorahvuslikud mõjud ning Atko Remmeli ja Tõnno Jonuksi uuritud metseestlase kuvand, mis seob eestluse (sh naiselikkuse) metsa ja loodusega, toetudes iseseisva libahunt-naise kuvandile, mis võib, kuid ei pruugi taastoota juba domineerivaid heteronormatiivseid väärtusi.

Kuigi Eestis domineerivad ettevaatlikud, mitmes mõttes konservatiivset naiselikkust tsiteerivad vormid, on nende kõrval siiski näha ka alternatiivseid, julgemaid naiselikkuste väljendusi. Kui muusikavideotes esinevad reeglina kitsamad ja traditsioonilisemad naiselikkuse tüübid, siis sotsiaalmeedia on kirjum, peegeldades erinevaid naiselikuks olemise viise. See kirjusus on tähtis, sest nagu ütles üks uuringus osalenud naismuusik: „Mulle meeldiks, kui oleks palju võimalusi tüdruk olla.“

Samal teemal

Kas Ida loodus on olemas?

1
Looduse mõistet on raske defineerida. Tänapäevases pruugis on see sõna kasutusel peamiselt kolmes tähenduses, mis omavahel alati hästi kokku ei lähe. Esimene neist lähtub loodusteadustest: loodus on laiemas mõttes kogu materiaalne maailm (kaasa arvatud kivid, atmosfäär, kauged galaktikad), kitsamas mõttes aga elusloodus meie planeedil (taimed, loomad, seened, ainuraksed). Too viimane…
12/2025

Bergmanni poeetiline minimalism

Möödunud aasta detsembris esitles Janno Bergmann Pärnu Kunstnike Majas enda uut isiknäitust „Kurja lilled“.  Näitus on eksperimentaalne jätk autori fotoseeriale „Les Fleurs du Mal“ ning jälgib ühe kaduvusele määratud orgaanika post mortem teekonda põrmust uude ellu. Ekspositsioon on üles ehitatud lähtuvalt kahest mõttelisest ruumist, mis omavahel suhtlevad. Esimeses ruumis asub…
12/2025

Kriitiline kuumus, radikaalne külm

Energiavaesus on kliimatundlikkuse kriitiline, kuid tihti kahe silma vahele jääv dimensioon, millel on märkimisväärsed tagajärjed terviseprobleemide näol. Et sellega tõhusalt tegelda, on vaja vaadata kliimast ja tehnilistest näitajatest kaugemale ja näha selle taga varjuvat sügavalt juurdunud sotsiaalset ebavõrdsust.
Kaugel sellest, et olla mingi ootamatu või isoleeritud nähtus, esindab energiavaesus kliimatundlikkuse reaalset…
12/2025

Märkamisi elavast rohelusest

Kodune lepp
Nii kaua kui mäletan, ongi need tavaliste leppadega lepikud mind alati saatnud. Küll oli see lapsepõlves linnatänava ja tööstusmaastiku vahele jääv Koka lepik, mida kutsusime nii seal servas elava vanamehe järgi. Siis jälle vanaema majatagune lepik, kuhu tänava poisid tollal üpriski kapitaalse onni tegid. Aga siis, pea paarkümmend aastat…
12/2025
Vikerkaar