Eesti sotsiaalmeedias koguvad tuntust manosisuloojad, kes õpetavad noormeestele, kuidas olla „õige mees“, levitades hüpermaskuliinseid ja seksistlikke ideoloogiaid. Nende sisu levib videote kujul ennekõike TikTokis, Instagramis, aga ka YouTube’is. Peamiselt on nad keskendunud kolmele teemale. Esiteks treenimisnõu, mille käigus jagatakse nippe lihaste kasvatamiseks, mida on vaja teiste meestega kaklemiseks ja staatuse kinnistamiseks. Füüsiline võimekus tagab manosisuloojate sõnul ka naise sõltuvuse mehest, kuna vajatakse pidevat kaitset teiste meeste eest. Teiseks rõhutatakse rahalise edukuse olulisust, mis sageli on fokuseeritud kõrge riskiga krüptoinvesteerimisele. Rahaline edukus võimaldab meestel jällegi naiste üle ka finantsiliselt domineerida. Oma asjatundlikkust näidatakse nende kahe teemapunkti puhul pidevalt kaadritega, kus manosisulooja pingutab peegli ees oma lihaseid ning veedab aega superjahtidel ja luksuskorterites iseäranis Dubais. Viimaks keskenduvad manosisuloojad ka suhte- ja mentaliteedinõu andmisele, kus jagatakse nippe naistega suhtlemiseks, rõhutatakse enesedistsipliini olulisust ning räägitakse ka laiematest ühiskondlikest probleemidest, milles võetakse tugev ohvripositsioon. Meeste kannatustes nähakse süüdlastena progressiivsete ideoloogiate esindajaid – ennekõike naisi ja feministe –, kes ähvardavad manosisuloojate traditsioonilist maailmavaadet.

„Minu tüdruk ei lähe kunagi minuta klubisse ja palun saage aru, et see pole kontrollimine. Iga naine peab otsustama, kas ta on abikaasa või mitte. Sa võid olla väga usaldusväärne, aga miks sa ennast vabatahtlikult ohtu sead? Keegi võib ju sulle midagi joogi sisse panna – sa pead arvestama, et mehed on territoriaalsed.“(Parafraseering Eesti manfluka monoloogist sotsiaalmeedias.)

Manosisuloojate ideed levivad sotsiaalmeedias edukalt, sest vaatajates tekitatakse ärevust nende murede ja ebakindluste võimendamisega. Samal ajal pakutakse nendele muredele lahendusi, mis toovad manosisuloojatele rahalist kasu. Kohati võivad sellised videod vaatajate jaoks ka meelelahutuslikud olla, sest manosisuloojad flirdivad sageli eri vandenõuteooriatega. Soovitusalgoritmid soosivad niisuguse sisu levikut, sest tugevaid emotsioone tekitatakse nii manosisuloojate mõttekaaslastes kui ka neile vastandujates. Emotsionaalsed reaktsioonid aga suurendavad vaatajate kaasatust kas edasijagamiste, kommentaaride või video vaatamisaja kaudu. Vastandujaid ässitatakse reageerima vihaviljeluse käigus, nende kritiseerivad kommentaarid võimendavad sisu sotsiaalmeedias üha edasi, sest algoritmi ei huvita, kas kommentaar on kiitev või laitev.

Manosisuloojatel on tugev mõju noorte maailmavaatele ja tegudele. Nende levitatavad vaated normaliseerivad naistevastast vägivalda, näiteks USA-s, Kanadas ja UK-s on juba esinenud sotsiaalmeediast tõukunud naistetapmisi. Lisaks seavad manosisuloojad maskuliinsusele äärmiselt kitsad normid, mis seavad ohtu ka noormeeste ning eriti kväärnoorte heaolu. Kui õige mees saab olla vaid väga kitsal viisil, siis lõpuks ei tunne ennast keegi mugavalt ning see toob kaasa emotsioonide allasurumist, kahju vaimsele tervisele ja agressiivset käitumist. Näeme ka nende väärdumuste laiemat mõju – kui Eestis on tüdrukute vaated muutunud ajaga üha progressiivsemaks, siis poiste vaated on liikumas vastupidises trendis, nagu osutas IEA 2022. aasta rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring. See loob poliitikas omakorda soodsa pinnase paremäärmusluse levikuks. Ka hübriidsõja kontekstis võivad manosisuloojad anda Venemaale ahvatleva võimaluse Eesti ühiskonna polariseerimiseks.

Samal teemal

Kas Ida loodus on olemas?

1
Looduse mõistet on raske defineerida. Tänapäevases pruugis on see sõna kasutusel peamiselt kolmes tähenduses, mis omavahel alati hästi kokku ei lähe. Esimene neist lähtub loodusteadustest: loodus on laiemas mõttes kogu materiaalne maailm (kaasa arvatud kivid, atmosfäär, kauged galaktikad), kitsamas mõttes aga elusloodus meie planeedil (taimed, loomad, seened, ainuraksed). Too viimane…
12/2025

Bergmanni poeetiline minimalism

Möödunud aasta detsembris esitles Janno Bergmann Pärnu Kunstnike Majas enda uut isiknäitust „Kurja lilled“.  Näitus on eksperimentaalne jätk autori fotoseeriale „Les Fleurs du Mal“ ning jälgib ühe kaduvusele määratud orgaanika post mortem teekonda põrmust uude ellu. Ekspositsioon on üles ehitatud lähtuvalt kahest mõttelisest ruumist, mis omavahel suhtlevad. Esimeses ruumis asub…
12/2025

Kriitiline kuumus, radikaalne külm

Energiavaesus on kliimatundlikkuse kriitiline, kuid tihti kahe silma vahele jääv dimensioon, millel on märkimisväärsed tagajärjed terviseprobleemide näol. Et sellega tõhusalt tegelda, on vaja vaadata kliimast ja tehnilistest näitajatest kaugemale ja näha selle taga varjuvat sügavalt juurdunud sotsiaalset ebavõrdsust.
Kaugel sellest, et olla mingi ootamatu või isoleeritud nähtus, esindab energiavaesus kliimatundlikkuse reaalset…
12/2025

Märkamisi elavast rohelusest

Kodune lepp
Nii kaua kui mäletan, ongi need tavaliste leppadega lepikud mind alati saatnud. Küll oli see lapsepõlves linnatänava ja tööstusmaastiku vahele jääv Koka lepik, mida kutsusime nii seal servas elava vanamehe järgi. Siis jälle vanaema majatagune lepik, kuhu tänava poisid tollal üpriski kapitaalse onni tegid. Aga siis, pea paarkümmend aastat…
12/2025
Vikerkaar