Artikkel
-
Intervjuu Daniel C. Dennettiga
Raske oli sobitada seda pilti, mis mul oli Daniel Dennettist kui vankumatust vaimufilosoofist, visast ja õpetatud väitlejast ning meie hubaste illusioonide vaidlustajast, tolle põlvpükstes mehega, kes tuli mind tervitama oma…
-
Kategoorilist aperitiivi otsimas
Kõik, mis on seotud Kaliningradiga, endise Königsbergiga, on kuidagi mitmetähenduslik. Londonis on kättesaadav vaid üks ingliskeelne Kaliningradi reisijuht, ja seegi on tõlgitud saksa keelest. Linnal, kus sündis, elas ja suri…
-
Kõikide asjade lõpp
Eriti just hardas pruugis on tavaline väljend lasta sureval inimesel öelda, et ta lahkub ajast igavikku. See väljend ei ütleks tegelikult midagi, kui mõista siin igaviku all lõpmatusse edasikulgevat aega;…
-
Elisarion naissance 19.2.1872 (Elisàr von Kupffer) à Sophienthal/Reval (auj. Tallinn, Estonie),décès 31.10.1942 à Minusio, de Muralto (1922). Fils d’Adolf, médecin, et d’Elisabeth Thomsen. Etudes de droit et d’orientalisme à Saint-Pétersbourg, d’histoire et de philosophie à Munich et Berlin, académie de peinture de Berlin. Comme écrivain, philosophe et peintre, E. vécut à Florence (1902-1915), Muralto (dès 1915) et Minusio (dès 1925) avec son compagnon Eduard von Mayer. Entre 1925 et 1929, il fit construire à Minusio le Sanctuarium Artis Elisarion, lieu de recueillement inspiré de la doctrine dualiste de la clarté (Klarismus), illustrant ses deux pôles: le monde terrestre chaotique (Wirrwelt) et le monde radieux des bienheureux (Klarwelt der Seligen). Plusieurs de ses réalisations sont intégrées dans ce temple, notamment son œuvre majeure, une fresque circulaire intitulée Die Klarwelt der Seligen. Après sa mort, le lieu devint un centre culturel communal. Ses œuvres sont exposées au Monte Verità et au Centro culturale Elisarion, inauguré en 1981 à Minusio.Élisàr von Kupfferi kirjanduslikust loomingust
Seoses Élisàr von Kupfferiga (kirjanikunimega Elisarion) meenub selline isiklik lugu. Raamatut „Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918“ kirjutades otsisin meie raamatukogudes puudu olevaid teoseid välismaa raamatukogudest ja antikvariaatidest. Kord Bernis (Šveitsis) viibides astusin…
-
Soodoma varemeil
W. B. Yeats kirjeldas krahv Eric Stenbocki (1860–1895) oma kuulsa antoloogia „Oxford Book of Modern Verse“ eessõnas kui õpetlast, naudisklejat, joodikut, luuletajat, perverti ja kõige võluvamat inimest.[1] Stenbock oli küll…
-
Kohusest olla paiksooline
… piisab sellest, kui käia ringi avasilmi, tõdemaks, et inimkond jaguneb kahte kategooriasse, kelle riided, nägu, keha, naeratused, kõnnak, huvi- ja tegevusalad on silmnähtavalt erinevad: võibolla on need erinevused pinnapealsed,…
-
Igavuse, moe ja tolmu melodraama, ehk Kuidas kaotada sõpru neid samal ajal mõnitades
See on ju kuulus mõttekäik: kriitik on p…ssekukkunud see ja see. Muusik, kirjanik, lavastaja jne. Võiks arvata, et hakata kriitikuks tähendab juba ette läbi kukkuda. Muidugi saab nii väita ükskõik…
-
Transidentiteetide lugu Hispaanias
Moodne maailm on pannud paika piiri meie hulluse ja nende tervemõistuslikkuse vahel … 21. sajandi valgustatud despootidel on alati midagi öelda, isegi kui me pole seda nendelt palunud. Paul B.…
-
Vikerkaare podcast 32: Andreas Kalkun ja Baltisaksa kväärkirjandus
Taskuvikerkaarel on külas Andreas Kalkun, kellega räägime Baltisaksa kväärkirjandusest, eriti Eric Stenbockist ja Elisar von Kupfferist – kahest mehest, kelle elud olid vähemasti sama värvikad, kui nende loodud kirjandus. Kes…
-
“Noorus kohustab”
Põhimõtetega on nagu inimestega: just kõige edumeelsemad neist on sageli kõige reaktsioonilisemat päritolu. Nõnda on ka “Noorus kohustab“ kaunis üleskutse, mille põlvnemislugu viib meid tagasi 18. sajandi lõpu Euroopasse, Suure…
-
Humanist Kropotkin
Oscar Wilde kirjutab oma vanglaraamatus “De Profundis”: “Kaks kõige täiuslikumat elu, mida ma ise kohanud olen, on Verlaine’i ja vürst Kropotkini elu: need mõlemad mehed veetsid mitu aastat vanglais, esimene…
-
Tööstusühiskonna taasleiutamise vajadusest
Kolm üsna juhuslikult ajaloo lehekülgedelt valitud tehnoentusiasti, keda tabas ühel hetkel maru suur üllatus: Michel Chevalier, Prantsuse riigimees, insener ja patsifist, kes toetas juba 1830. aastatest alates häälekalt seisukohta, et…
-
Ühe luhtunud soovi radadel Stalkeri ja Shinrani jälgedes
Vendade Arkadi ja Boriss Strugatski romaan „Väljasõit rohelisse“ („Пикник на обочине“, 1972) ja selle põhjal seitse aastat hiljem valminud Andrei Tarkovski film „Stalker“ (1979) on loomult väga erinevad teosed –…
-
Alaliselt ajutine Tallinna ühistransport
Üks enim levinud troop Tallinna ühistransporti puudutavas avalikus diskursuses on selle väidetavalt nõukogudeaegne liinivõrk. Reeglina esineb see Tallinna linna ja tema transpordikorraldust kritiseerivates sõnavõttudes. „Tallinna ühistransport toimetab suures plaanis üsna…
-
Läbi kukkumine
Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik. 1. Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt…
-
Suur-Eesti viirastus varases eesti rahvusluses
Olen varemgi soovitanud, et Eesti ajaloo õnnestumiste ja edulugude kõrval tuleks uurida ka mitmesuguseid luhtaminekuid ja ummikteid, kuna muuhulgas just viimastest moodustub kontekst, mis lubab esimestest õigesti aru saada.[1] Nii…
-
120 sammu eduni ehk allaandmise manifest
Me kõik kukume välja, nii nagu kukume, sest vanemad kukuvad igal juhul ühes või teises asjas läbi. Siider on läbikukkumine, juhul kui eesmärgiks oli juua mahla. Ühepoolne armastus, 20. sajandi…
-
Auschwitz ja lõpplahendus
Üks koht on saanud Euroopa juute tabanud katastroofi sümboliks: Auschwitz [Oświecim]. Tema väljapaistvus on tingitud vähemalt kolmest asjaolust. Esimene väljendub paljastes arvudes. Auschwitzis hukkus rohkem juute kui kusagil mujal. Teine…
-
Vikerkaare podcast 30: Mart Kuldkepp Suur-Eestist
Taskuvikerkaarel on külas Mart Kuldkepp, kes räägib Eesti uuesti suureks tegemisest 20. sajandi alguse mõttehiiglaste nägemuses. Kas eestlased peaksid jõudsalt paljunema, Peterburi ära vallutama või asunduskolooniaid looma? Jaan Tõnissonil, Aleksander…
-
Ab ovo
2020. aasta sügisel hakkasid kaheksa inimest – Made Luiga, Martin Luiga, Kersten Kõrge, Kristjan Kaljusaar, Märt Belkin, Liisi Rünkla, Ako Allik, Heli Allik ja Olavi Ruitlane – videomängu „Disco Elysium“…
